Riigikontroll: toetused pigem kasutud

Riigikontrolli äsja avaldatud auditist selgub, et aastatel 2007–2013 maksti välja 166 miljonit eurot toetusi ettevõtete uuenduslikkuse ja kasvuvõime edendamiseks, kuid nende majanduslik mõju oli kas vähene või juhuslik. Innovatsiooni toetamisele suunatud kuuest peamisest meetmest vaid pooltel olid toetatud ettevõtete ekspordi või lisandväärtuse kasvu tulemused paremad mittetoetatud ettevõtete näitajatest.

Auditi käigus tehtud majandusnäitajate analüüs tõi esile, et 1–2 aastat pärast toetuste lõppu ei erine toetatud ettevõtete tulemused statistiliselt, st nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste poolest toetusi mittesaanud ettevõtetest. Auditi käigus korraldati ulatuslik ettevõtete küsitlus (küsitleti 3519 ettevõtet, vastamismäär oli ligi 50%), mis näitas, et ettevõtjad nii üle- kui ka alahindavad tegelike majandustulemustega võrreldes toetuste tegelikku mõju.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on muret tekitav olukord, kus riik on heade kavatsustega paigutanud raha innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse, kuid see raha ei ole auditi tulemuste järgi suutnud tuua kaasa toetatud ettevõtete silmapaistvalt paremaid majandustulemusi ning vajalikku kiirendust riigi majanduseesmärkide saavutamisel. Muret tekitav on innovatsioonitoetuste vähene mõju olukorras, kus viimati avaldatud Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabelis on Eesti liigitatud alates käeolevast aastast riikide hulka, mille edasise arengu mootoriks peaks olema eelkõige just innovatsioon.

Riigikontrolli hinnangul pärsib innovatsioonitoetuste mõju suurenemist riikliku innovatsioonipoliitika killustatus ja sellega kaasnev vastutuse hajumine. „Toetuste jagamisel ja eriti innovatsioonitoetuste jagamisel ei ole küsimus selles, kes suudab rohkem ja kiiremini toetusi laiali jagada. Väheneva rahahulga juures saadab edu seda, kes oskab toetust targemalt jagada. Innovatsioonitoetuste jagamise senine õppetund näitab, et toetuste mõju suurendamine nõuab täiendavat pingutust, tarkust ja süsteemsust nii ettevõtjatelt kui ka riigilt,“ rõhutas peakontrolör Tarmo Olgo.

Ministeerium teist meelt

Seevastu toetuste jagajad on teist meeld. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) analüüs näitas, et aastatel 2007–2012 innovatsioonitoetust saanud ettevõtted on keskmisest edukamad. MKMi majandusarengu osakonna arendusvaldkonna juhi Mart Laatsiti sõnul kinnitas 2014. aastal läbi viidud vahehindamine, et toetatud ettevõtetel on oluliselt paremad tulemused nii töötajate arvu, müügitulu, tööjõukulude kui ka ärikasumi osas.

„Tegutsevad ettevõtted on paremaid tulemusi saavutanud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse kaasabil, mille puhul paranesid kõik majandusnäitajad, sh lisandväärtus. Alustavate ettevõtete puhul on olnud tulemuslikumad stardi- ja kasvutoetus,“ tõi Mart Laatsit välja. Tema sõnul hindavad ettevõtjad ise kõige mõjusamaks teadus- ja arendustegevuse rakendusuuringu toetust.

Vahehindamise ja riigikontrolli auditi tulemused erinevad peamiselt seetõttu, et analüüsimisel on kasutatud erinevaid andmeallikaid ja uurimismeetodeid. Kui vahehindamisel lähtusid MKM ja EAS äriregistrist saadud ettevõtete majandusaasta aruannetest, siis riigikontroll kasutas majandusnäitajate algallikana statistikaameti valikvaatluse EKOMAR käigus kogutud andmeid.

„Innovatsioonitoetuste mõju ettevõtete majandusnäitajatele on keeruline mis tahes meetmetega hinnata, sest innovatsioon ei tule ainult toetustest. Samuti on oluline märkida, et toetuste mõju ei pruugi ilmneda kohe, vaid pikema aja jooksul,“ märkis Laatsit.